Turvaseadme sõidukisse paigaldamisel tuleb järgida tootja juhendit. Lapse turvaseadet ei tohi paigaldada sõidukisse, milles turveseadme kasutamine ei ole turvaseadme valmista ja poolt ette nähtud.
Igal turvasüsteemil on peal piktogramm selle korrektse sõidukisse paigaldamise kohta. Kui turvaseadmel on mitu paigaldamise asendit, siis on kirjeldatud mõlemad viisid. Turvarihma paigaldamist tähistatakse kas sinise (seljaga sõidusuunas) või punase/rohelise (näoga sõidusuunas) värviga.
Turvaseadet sõiduki turvavööga kinnitades peab veenduma, et kõik rihmad on pingul, kõik tugijalad on kontaktis sõiduki põrandaga ning kõik last hoidvad rihmad on kohandatud lapse kehale. Ükski turvarihm ei tohi olla keerdus.
Kuna lapse turvaseadme kinnitamisel turvavöö abil tehakse palju vigu, siis võeti 1990ndate lõpust kasutusele Isofix (International Standards Organisation FIX) süsteem. Alates 2007. aastast on Isofix kinnitused kõigis Euroopas toodetavates autodes. Isofix süsteemi abil on võimalik lapse turvaseade kinnitada istme külge lihtsamalt ning vigu tegemata. Ka on Isofix kinnituste kasutamine turvaistmel turvalisem ja mugavam.
Isofix süsteemiga on olemas nii turvaistmeid kui ka turvahällide aluseid. Sellise kinnitusega turvahälli alus on tugevalt autoistmel kinni ning turvahälli saab spetsiaalsete kinnituste abil sinna peale asetada. Isofix kinnitusel tuleb kasutada istmete pöörlemise vältimiseks kas tugijalga või ülemist ankrut.
Kõik autod ei ole varustatud Isofix kinnitustega – eriti kehtib see vanemate automudelite kohta. Seetõttu tuleb kindlasti enne Isofix kinnitustega turvaistme ostu uurida, kas sinu autosse see ikka sobib.
Lapse turvaseade peab olema sõidukis kinnitatud Isofix kinnituse või auto turvavööga ka siis, kui parajasti last ei sõidutata. Sageli võetakse laps turvaseadmest välja, kuid jäetakse turvaseade lahtiselt auto istmele. Sellisel juhul on see turvaseade auto salongis lahtine ese ning ohustab avariiolukorras kõiki sõidukis viibijaid.
