Õpetamisel on oluline meeles pidada, et lapse/noore vanuse kasvades muutub nii iseseisvus liiklemisel, kui ka õpilaste rollid liiklejana. Kuigi lisanduvad uued rollid (nt jalgratturina, pisimopeedijuhina jne), tuleb varasemaid liikleja rolle (nt jalakäija, kaasreisija) õppeprotsessis jätkuvalt käsitleda, lapse/noore east tulenevaid erisusi (nt valmidus riskida). Ohutuse teema õpetamisel on väga oluline käsitleda antud aastaajale sobivat temaatikat, iseloomulikke liikumisviise ning riske.
II kooliastme õpilane osaleb liiklejana erinevates liikluskeskkondades enamasti iseseisvalt peamiselt jalakäija ja jalgratturina ning autos ja ühistranspordis (sh rongis) kaassõitjana.
Liikluse alateema õpitulemused
Õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.
- põhjendab turvavöö vajalikkust ja kirjeldab, mis juhtub kokkupõrke korral autos või bussis sõitjaga;
- kinnitab autos, taksos ja bussis turvavöö;
- põhjendab, miks on oluline liikluses olla nähtav/märgatav, sh miks on helkuriga liiklemine ohutum;
- kirjeldab helkuri toimimise põhimõtet, teab erisusi helkuri kandmisel asulavälisel teel, linnas ja raudteel;
- kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat; kasutab läbi aasta erinevaid enda nähtavaks tegemise viise eristumaks keskkonnast (riietus);
- oskab kiivrit õigesti kasutada;
- teab seadusega kehtestatud reegleid jalgratastele (tuled, pidurid, helkurid, signaal jms).
- hindab oma sõiduvahendi (nt tõukeratas, jalgratas) korrasolekut.
- kirjeldab autos peatoe õige kasutamise vajalikkust.
Õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab ohutut käitumist oluliseks.
- jälgib (eneseanalüüsi, vaatluse vm meetodi abil) enda ja kaasõpilaste käitumist liikluses jalakäija ja jalgratturina erinevates liikluskeskkondades;
- uurib (nt uurimus- või loovtöös, kirjandis) ja juhib kaasõpilaste tähelepanu turvavahendite kasutamise vajadusele;
- kirjeldab jalakäijatega ning jalgratturitega juhtunud õnnetuste (sh raudteeõnnetuste) peamised põhjused;
- märkab ja kirjeldab võimalikke ohtlikke situatsioone erinevates liikleja rollides ning liikluskeskkondades;
- konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab täiskasvanut või politseid liiklusõnnetusest (helistab hädaabinumbril 112) ning ohtlikest olukordadest liikluses;
- saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult.
Õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks.
- saab jalakäija ja jalgratturina aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
- leiab võimaluse ohtude vältimiseks liikluses erinevates ilmastikutingimustes (nt jalakäijana pimedas, vihma või tuisuga; ei sõida jalgrattaga libedal ajal);
- väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäija ja jalgratturina, liikluse „tere” – pilkkontakt ja tänamine).
Õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades.
- tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes, mõistab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;
- järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.
Õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee.
- kaardistab enda kooliümbruse ja koolitee ohtlikud kohad kaardil, kirjeldab ohtu ja võimalikke tagajärgi;
- kavandab enda ohutu koolitee liikumisviisist lähtuvalt;
- nimetab erinevaid võimalusi Eestis liiklemiseks, kasutab erinevaid transpordi võimalusi marsruudi koostamiseks oma kodukohast soovitud punkti jõudmiseks (nt klassi matka või ekskursiooni planeerimiseks).
Õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest.
- kirjeldab erinevate riikide, sh Eesti liikluskultuuri olemust ja liiklejate harjumusi;
- otsib infot erinevate transpordivõimaluste kohta Eestis, mida kodukohas ei ole (nt tramm, troll, praam, laev, rong, lennuk) ning milliste ohutusreeglitega peab arvestama;
- nimetab erinevaid võimalusi Eestis liiklemiseks, teab ja oskab kasutada erinevaid transpordi võimalusi marsruudi koostamiseks oma kodukohast soovitud punkti jõudmiseks (nt klassi matka või ekskursiooni planeerimiseks);
- loeb tabelist, graafikult ja koostab lihtsamat liiklusstatistikat (nt protsentuaalset jaotust).
