Erinevate riikide liiklusõnnetuste statistika põhjal peetakse kiirust peamiseks liiklusõnnetuste põhjustajaks ja oluliseseks tagajärgede mõjutajaks. Suurendades kiirust 1% võrra, suureneb õnnetusse sattumise tõenäosus 3% võrra.
Sõiduautosid testitakse pidevalt, et saavutada laupkokkupõrke korral autosviibijate maksimaalne turvalisus. Suurtel kiirustel liiklusõnnetustesse sattudes ei pruugi turvapadjad, -vöö ja kõikvõimalikud muud turvameetmed autos meid piisavalt kaitsta. Siit üks Euro NCAP (European New Cars Assessment Programme) testimisvideo.
Sõidukiirus ja peatumisteekond
Suuremate kiiruste juures on raskem õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Reageerimisaeg on see, mida juht oluliselt muuta ei saa. Ohu märkamisest (nt laps või loom jookseb ootamatult teele) kuni jala piduripedaalile vajutamiseni kulub keskmiselt 1 sekund. 90 km/h kiirusel läbib auto selle jooksul 25 meetrit.
Kiiruse kasvuga pikeneb ka peatumisteekond. Sõites 90 km/h piirkiiruse asemel kiirusega 100 km/h, pikeneb pidurdusteekond keskmiselt 10 m ja seetõttu ka peatumisteekond 13 m.
Sõiduki peatumisteekond kuival asfaltkattel (arvutuslik, lähtuvalt juhi reageerimiskiirusest 1 sek ja sõidukiirusest )
Kiirus (km/h) |
Kiirus(m/s) | Reageerimisteekond (m) |
Pidurdusteekond (m) |
Peatumisteekond (m) |
30 |
8,3 | 8,30 | 5,0 | 13,3 |
50 |
13,9 | 13,9 | 13,8 |
27,7 |
70 |
19,4 | 19,4 | 27,0 |
46,5 |
90 |
25,0 | 25,0 | 44,6 |
69,6 |
120 | 33,3 | 33,3 | 79,4 |
112,7 |
Reageerimisteekond pikeneb võrdeliselt kiiruse suurenemisega.
Pidurdusteekond kasvab kiiruse suurenedes ruudus (ruutsõltuvus).
Kaks korda suurema kiiruse korral on pidurdusteekond ca neli korda pikem!
Alljärgnevalt on näha peatumisteekonnad erinevate teeolude ja kiiruste puhul:
Linnakiirustel:
Maanteekiirustel: