Õpetamisel on oluline meeles pidada, et lapse/noore vanuse kasvades muutub nii iseseisvus liiklemisel, kui ka õpilaste rollid liiklejana. Kuigi lisanduvad uued rollid (nt jalgratturina, pisimopeedijuhina jne), tuleb varasemaid liikleja rolle (nt jalakäija, kaasreisija) õppeprotsessis jätkuvalt käsitleda, lapse/noore east tulenevaid erisusi (nt valmidus riskida). Ohutuse teema õpetamisel on väga oluline käsitleda antud aastaajale sobivat temaatikat, iseloomulikke liikumisviise ning riske.
III kooliastme õpilane osaleb liiklejana erinevates liikluskeskkondades peamiselt jalakäija, jalgratturi, ja pisimopeedi juhina ning autos ja ühistranspordis (sh rongis) ning ka noorte seltskonnas kaassõitjana.
Liikluse alateema õpitulemused
Õpilane põhjendab turva- ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.
- toob välja seosed turvavöö kasutamise, kiiruse ja kokkupõrke vahel;
- kirjeldab helkuri toimimise (peegelduvuse) põhimõtet ning selgitab helkuri kandmise vajadust;
- põhjendab ja analüüsib turvavahendite (turvavöö, kiiver, peatugi) ja helkuri kasutamise vajalikkust ja erisusi nt raudteel;
- teab seadusega kehtestatud nõudeid sõiduvahenditele (tuled, pidurid, helkurid, signaal jms).
- kinnitab autos, taksos ja bussis turvavöö;
- kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat; kasutab kergliiklejana läbi aasta erinevaid enda nähtavaks tegemise ja keskkonnast eristumise viise (riietus);
- kasutab jalgratturina ja pisimopeedijuhina kiivrit õigesti;
- hindab oma sõiduvahendi (nt jalgratas, pisimopeed) korrasolekut;
- reguleerib autos istudes oma peatoe õigele kõrgusele.
Õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab ohutut käitumist oluliseks.
- jälgib ja analüüsib enda ja teiste käitumist liikluses erinevates liikluskeskkondades;
- viib läbi uurimuse või teavitustegevuse ohutu käitumise propageerimiseks klassis või koolis;
- analüüsib võimalikke ohtlikke situatsioone erinevates liikluskeskkondades ja erinevates liikleja rollides;
- toob välja jalakäijate, jalgratturite ja pisimopeedijuhtidega juhtunud õnnetuste peamised põhjused, sh raudteeohutuse aspektist (loob põhjus – tagajärg seoseid väärkäitumise puhul);
- sekkub sobival viisil ja ennastsäästvalt ohuolukorra ärahoidmiseks kui kaaslase käitumine oma või teiste elu ohtu seab, oskab tähelepanu juhtida teiste ohtlikule käitumisele liikluses;
- saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi, valikute korral eelistab käituda ohutult ning teeb soovitusi ohtudest hoidumiseks.
Õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega (liiklemine märjal, lumisel ja libedal teel ning valge ja pimeda ajal), vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks.
- selgitab, millistest teguritest sõltub sõiduki peatumisteekond;
- teab sõiduki peatumisteekonna pikkust linna- ja maanteekiirusel kuival ja märjal teel;
- leiab võimalusi ohtude vältimiseks erinevates ilmastiku tingimustes;
- väärtustab viisakust liikluskeskkonnas – teiste liiklejatega arvestamine jalakäija, jalgratturi ja mopeedijuhina, liikluse „tere” – pilkkontakt ja tänamine.
Õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes (nt jalakäija, jalgrattur, pisimopeedi- ja sõidukijuht, kaassõitja autos ja ühistranspordis) ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades.
- tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes, sh raudteega seotuid;
- järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult, teiste liiklejatega arvestades.
Õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee.
- võrdleb erinevaid marsruute ja liiklemisviise erinevaid aspekte (odavus, kiirus, pikkus, ohutus) arvestades ning valib endale kõige sobivama, liikleja rolli vaatepunktist ja erinevate liikluskeskkondade puhul (sh raudtee);
- planeerib ja kaardistab oma koolitee vähemalt kahte erinevat liikumisviisi ning liikleja rolli silmas pidades, kasutades selleks erinevaid tehnilisi võimalusi (liiklusmärkide või ohukohtade pildistamine, GPS koordinaatide määramine), lisab ohu kirjelduse ning leiab lahendusi ohtude vältimiseks.
Õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest.
- võrdleb erinevate riikide liiklusohutuse taset Eesti liiklusohutuse tasemega;
- otsib infot erinevate riikide liikluse eripärade kohta (sh liikumisviiside valik) ja oskab välja tuua, kuidas sellega enda käitumise puhul arvestada (nt vasakpoolne liiklus, mitmerealised raudteed, jalgrattaliiklusega arvestamise vajadus, erinevad transpordiliigid);
- tutvub teiste riikide transpordivõimalustega mida Eestis ei ole (metroo, kiirrongid) ning liiklusreeglite erinevusega;
- otsib, kogub ja esitleb andmeid ning teeb nendest lähtuvalt ettepanekuid kodukoha, kooli, klassi liiklusohutuse suurendamiseks.
