Lapsi peab sõidutama spetsiaalses lapse pikkusele ja kaalule vastavas turvaseadmes kuni lapse pikkus võimaldab teda sõiduki turvavööga nõuetekohaselt kinnitada, siis pole rohkem täiendavaid turvaseadmeid vaja kasutada. Turvavöö peab saama kinnitada nii, et selle diagonaalrihm jookseb õlanuki ja kaela vahelt üle rangluu, mitte üle kaela või õlast allpool, ning horisontaalrihm üle vaagna võimalikult puusaliigese lähedalt, mitte üle kõhu.
Turvaseadmeid kasutamata on laps sõidukis täiesti kaitsetu. Sama kehtib ka lapse kohta, keda sõidutatakse suuremale lapsele mõeldud turvaseadmes või kinnitatakse ainult turvavööga.
Enamikes Eestis toimunud liiklusõnnetustes, kus lapsed autosõidul viga said, on tuvastatud nende sõidutamine turvaseadet kasutamata. Äkkpidurduses või kokkupõrkes võib turvavööga kinnitamata sõitja end lüüa vastu auto sisustust või paiskuda autost välja. Otsekokkupõrkes kiirusel 50 km/h lendab laps vastu seljatuge või esiklaasi samasuguse jõuga nagu neljandalt korruselt vastu maad kukkudes. Risk liiklusõnnetusse sattuda on ka lühemaid vahemaid läbides või väiksemal kiirusel sõites.
Lapse turvaistme rihmad peavad olema tihedalt pingutatud vastu lapse keha. Liiga lõtvadest turvarihmadest võib laps märkamatult sõidu ajal käed välja ajada. Mida tihedamalt on turvarihmad vastu lapse keha, seda suurema kaitse tagab see avariiolukorras. Turvarihmade ja lapse rinna vahele peab jääma vaid ühe sõrme jagu vaba ruumi. Lapse paksud riided tuleb eest lahti teha või seljast ära võtta ning vajadusel katta laps sooja tekiga.
Loe lisaks: brošüür (est) „Lapse ohutu sõidutamine autos" (eng ja rus brošüür)
- Vaata ADAC tehtud testi kuidas talveriietega on turvavöö lapsele ohtlik.
- Ameerika uudistesaadetes näidatud klipp laste sõidutamisest paksude ülerõivastega
Last ei tohi süles sõidutada, sest see on lapsele ohtlik:
- kui laps istub turvavööga kinnitamata täiskasvanu süles, muljutakse ta kokkupõrkes täiskasvanu ja auto sisustuse vahele;
- kui laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps kokkupõrkes täiskasvanu ja turvavöö vahele ja mõlemad võivad saada üliraskeid vigastusi;
- kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, ei jõua viimane teda kokkupõrkes üldjuhul kinni hoida. Katsed on tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud kokkupõrkes;
- kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, siis väiksema kiiruse juures toimuva liiklusõnnetuse hetkel haarab täiskasvanu lapsest instinktiivselt nii kõvasti kinni, et võib haardega last vigastada.
Kõige turvalisem on autosõiduks tagumine keskmine iste – kõige kaugemal võimalikest kokkupõrke kohtadest. Lapsi soovitame sellel kohal sõidutada vähemalt kuni 12-eluaastani. Lapsed, kes istuvad auto tagaistmel keskmisel istekohal, on tavaliselt kõige vähem liiklusõnnetustes viga saanud.
Vaata lisaks ADAC (Saksamaa Autoliit) 2020 laste turvavarustuse külgkokkupõrke testide tulemusi https://www.adac.de/rund-ums-fahrzeug/tests/kindersicherheit/kindersitztest/?fbclid=IwAR1eNM0DQoVKwvODwf_ET40MPJdc858-xZieosrLZCYouPP1YISsejKmb48 ning ÖAMTC (Austria Autoliit) laste turvavarustuse turvatestide tulemusi.
Turvaseadmete kasutusaeg
Igal turvaseadmel on oma eluiga ehk soovituslik kasutusaeg, mis on kirjas tema kasutusjuhendis, kus tootja kirjeldab toote kasutamise nõudeid. Enamasti on turvaseadmete kasutusaeg u 5 aastat (põhjustatud kulumisest, rebenditest või osade väsimisest).
Loe Autogeenius soovitust: Seitse praktilist soovitust, kuidas valida autosse lapsele võimalikult hea ja turvaline tool.