Viimaste aastakümnete jooksul on järjest kiirenenud elektroonika ja arvutipõhiste süsteemide areng, sama tempokalt on ka arenenud auto peal leiduvad süsteemid, eriti sõiduohutust ja -mugavust silmas pidades.
Juhiabisüsteemid on enamasti elektroonilised süsteemid, mis seovad andurid, täiturid ja tarkvara üheks terviklikuks süsteemiks, mis pakub vajalikku funktsionaalsust. Oma olemuselt jagunevad juhiabisüsteemid kahte kategooriasse.
1. Sõiduki liikumist mõjutavad süsteemid
Jagunevad kaheks: need, mis mõjutavad pikisõidusuunalist autojuhtimist ja need, mis mõjutavad ristisõidusuunalist autojuhtimist.
Joonis 1. Piki- ja ristsuunaline sõiduki juhtimine.
Nendeks abisüsteemideks on näiteks adaptiivne püsikiiruse hoidja (Adaptive Cruise Control – ACC), hädapidurdussüsteem (Automatic Emergency Braking – AEB), paigalseisu abi (Auto hold), mäkketõusu ja mäestlaskumise abisüsteem (Hill start/climb/descent assist), sõiduraja hoidmise süsteem (Lane Keep Assist – LKA), reavahetamise abisüsteeem, parkimise abisüsteem (Park assist), sõiduki eemalt manööverdamise süsteem (Summon või Valet Parking funktsioon) ja autonoomse juhtimise süsteemid (Autonomous Driving - AD).
2. Kasutajaliidese abisüsteemid
Need edastavad enamasti juhile teavet ümbritseva liiklusolude või sõiduki käitumisest kogutud teabe alusel. Edastavaks teabeks võivad olla audiovisuaalsed ja/või haptilised hoiatussignaalid (nt. rooli vibreerimine). Hoiatussignaalid peavad olema selgesti mõistetavad ja eristatavad. Visuaalsete hoiatuste, kas vastava ekraani või näidikute paneeli hoiatustulede puhul, kasutatakse reeglina värvigammat, kus rohelised või muud värvi teavitused on informatiivsed, kollased on hoiatused ning punased viitavad vahetule ohule. Samas ei tohi edastav teave olla juhti kurnav ning hoiduma liigset tähelepanu juhtimast sõiduülesande täitmisel.
Kasutajaliidese abisüsteemideks on näiteks pimedas nägemisulatust suurendav süsteem (Night vision), tuuleklaasi kuvar (Head Up Display - HUD), navigatsioonisüsteem (sh. reaalaja liiklusinfo), tagurduskaamera (sh. 360 kraadi vaade), pimenurga jälgimissüsteem (Blind Spot Monitor – BSM), juhi erksuse tuvastamine (Driver drowsiness detection), kokkupõrke hoiatus (Forward Collision Warning - FCW), reast väljumise hoiatus (Lane Departure Warning - LDW), ristsuunalise liikluse hoiatus (Cross Traffic Alert – CTA; ristmik, parkimiskohalt välja tagurdamine), läheneva liikluse hoiatus (ukse avamisel tagant lähenev auto või rattur), vihmaandur (Rain sensor), rehvirõhu jälgimissüsteem (Tire Pressure Monitoring Süstem – TPMS), automaatsed kaugtuled (High Beam Assist) (sh. valgusvihu ositi juhtimisega), liiklusmärgi tuvastus, kaughaldussüsteem (auto avamine, kliimasüsteemi juhtimine, auto seisukorra jälgimine jmt.) ja hädaabi kõne (E-call).
NB! Pea meeles, et juhiabisüsteemide eesmärk on abistada juhti (mitte asendada). Need võimaldavad osa sõiduülesandeid anda süsteemile täitmiseks. Juhiabisüsteemid ei vastuta sõiduki juhtimise eest.
Juhiabisüsteemide lühiülevaade on valminud koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooli juhtivlektori Henri Vennikasega.