Õpetamisel on oluline meeles pidada, et lapse/noore vanuse kasvades muutub nii iseseisvus liiklemisel, kui ka õpilaste rollid liiklejana. Kuigi lisanduvad uued rollid (nt jalgratturina, pisimopeedijuhina jne), tuleb varasemaid liikleja rolle (nt jalakäija, sõitja) õppeprotsessis jätkuvalt käsitleda, lapse/noore east tulenevaid erisusi (nt valmidus riskida). Ohutuse teema õpetamisel on väga oluline käsitleda antud aastaajale sobivat temaatikat, iseloomulikke liikumisviise ning riske.
I kooliastme õpilane osaleb liiklejana erinevates liikluskeskkondades nii täiskasvanuga kui iseseisvalt peamiselt jalakäija ning autos ja ühistranspordis (sh rongis) sõitjana.
Liikluse alateema õpitulemused
Õpilane põhjendab turvalisust ja ohutust suurendavate vahendite (turvavöö, kiiver, peatugi ja helkur, käe- ja põlvekaitsmed) vajalikkust ja kasutab neid igapäevases tegevuses erinevates liikluskeskkondades.
- kirjeldab turvavöö vajalikkust;
- kinnitab autos ja bussis turvavöö;
- saab aru, miks on helkuriga liiklemine ohutum, teab erisust raudteel;
- kannab kergliiklejana halva nähtavuse korral või pimeda ajal liigeldes õigesti kinnitatud helkurit või muud valgusallikat, mis aitab ennast nähtavaks teha;
- selgitab ja saab aru kiivri kandmise vajalikkusest jalg- ja tõukerattaga, tasakaaluliikuri jms sõitmisel;
- kannab jalgratturina kiivrit.
Õpilane jälgib ja analüüsib enda ning kaaslaste käitumist ohutuse seisukohast, eristab ohtlikku liikluskäitumist (sh tegelemine kõrvaliste tegevustega) ohutust liikluskäitumisest, ning peab ohutut käitumist oluliseks.
- vaatleb õpetaja juhendamisel teiste käitumist liikluses;
- kirjeldab enda kogemuse ja etteantud situatsioonide põhjal eakaaslastest jalakäijate ohukäitumisi erinevates liikluskeskkondades ja toob välja õnnetuste põhjused;
- selgitab, millised kohad liikluses on kõndimiseks, müramiseks ja mängimiseks ohtlikud (nt koostab tagajärgedest tulenevalt ohtlike kohtade pingerea);
- nimetab liikluses kõrvaliste tegevustega tegelemise riske;
- konkreetses ohuolukorras juhib kaaslaste tähelepanu ohutu liikluskäitumise vajalikkusele, vajadusel teavitab täiskasvanut või helistab hädaabinumbril 112, veendudes eelnevalt enda ohutuses;
- saab aru, et ohutu käitumine liikluses aitab vältida õnnetusi ning valikute korral eelistab käituda ohutult;
- saab aru oma eksimustest ning püüab neid edaspidi vältida.
Õpilane käitub ohutult arvestades kaasliiklejate ja ilmastikutingimustega/ keskkonnast tulenevate ohtudega, vajadusel sekkub teiste ohutuse tagamiseks.
- saab jalakäijana aru, et märjal ja lumisel teel on sõidukite peatumisteekond pikem kui kuival;
- kirjeldab (jalakäijana) liiklusohte erinevatel aastaaegadel;
- suunab oma tähelepanu erinevate liikluskeskkondade (sh raudtee) jälgimisele ning hindamisele erinevates ilmastikutingimustes;
- väärtustab viisakust liikluskeskkonnas (teiste liiklejatega arvestamine jalakäijana, liikluse „tere” – pilkkontakt ja tänamine).
Õpilane tunneb liiklusreegleid ja –märke oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes ning järgib liiklusreegleid erinevates liikluskeskkondades.
- tunneb põhilisi liiklusreegleid ja –märke liikluskorraldusvahendeid oma erinevatest liikleja rollidest lähtudes;
- nimetab reeglid, millega on vaja arvestada üksi ja ühiselt liigeldes (nt ekskursioonil, matkal, ühistranspordis, õppekäigul);
- kirjeldab raudtee ja maantee liiklusreeglite erinevust;
- järgib liiklusreegleid ning käitub liikluses ohutult.
Õpilane kaardistab liiklusohtlikud kohad ja kavandab liikumisviisi arvestades enda ohutu koolitee.
- kirjeldab enda teekonda kodust kooli vastavalt oma liikumisviisile ja toob välja, millised on tema jaoks keerulised kohad liikluses, sh kooli ümbruses;
- kavandab enda ohutu koolitee.
Õpilane on teadlik enda ja oma pere liiklemise harjumustest, eesti ja erinevate riikide liikluskultuuri olemusest ja liiklusohutuse tasemest.
- kirjeldab enda ja oma pere liiklemise harjumusi;
- tutvub kodukoha transpordiliikide ning liikumisviiside võimalustega;
- koostab õpetaja juhendamisel küsitluse või vaatluse tulemuste põhjal lihtsa diagrammi enda ja kaasõpilaste liikluskäitumisest (nt kooli tuleku viisid või turvavarustuse kasutamine erinevatel nädalapäevadel).
