Jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja.
Väljaspool õueala peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või liikumiseks sobimatuse korral võib jalakäija liikuda sõiduteel ainult selle ääre lähedal.
Jalgratast, tasakaaluliikurit, pisimopeedi, mopeedi või mootorratast käekõrval lükkav jalakäija peab liikuma sõidutee pärisuunalise ääre lähedal, võimaluse korral väljaspool sõiduteed. See nõue tuleneb sellest, et jalgrattal on ees valge helkur ja tuli, taga punane helkur ja tuli. Liikudes jalgrattaga liiklusvoolule vastu, võivad jalgratta tuled teistes liiklejates segadust tekitada.
Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat.
Jalakäija tohib ületada sõiduteed käigusilla või -tunneli, ülekäiguraja või ülekäigukoha kaudu (väljumata selle piirest) või ristmikul. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.
Reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.
Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.
Ratastooli kasutav puudega isik võib liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal. Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli.
Jagame siinkohal mõningaid näpunäiteid, kuidas linnaliikluses jalakäijana ohutumalt hakkama saada.
Jalakäijate jaoks on liikluses kõige ohtlikum osa sõiduteede ületamine. Tuleb arvestada, et jalakäija on vähemkaitstud liikleja ning liiklusõnnetuse korral jääb ta alati kannatajaks pooleks.
- Sõiduteed tuleb ületada selleks ettenähtud kohtades – liiklusseaduse järgi on nendeks käigusild või -tunnel, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik;
- Kui läheduses puudub märgistatud ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik, tuleb teed ületada kohas, kus sõidutee on sirge ning mõlemas suunas hästi nähtav. Tuleb arvestada sellega, et sellises kohas teed ületades pole jalakäijal eesõigust;
- Ka ülekäigukohas puudub jalakäijal eesõigus, see koht on rajatud eesmärgiga tagada jalakäijatele liikluskorralduslikult ohutum teeületus;
- Jalakäijana tuleb peatuda, vaadata, veenduda alati enne igat sõidutee ületamist. Jalakäija saab alati kõnnitee ääres kohe peatuda- sõidukit ei saa kunagi hetkega pidama! Mida suurem on auto kiirus, seda pikem peatumisteekond. Näiteks 50km/h kuival asfaldil on sõiduki peatumisteekond ligi 28m;
- Ka rohelise fooritule süttides tuleb peatuda hetkeks, et veenduda, kas kõik sõidukid on teeandmiseks peatunud;
- Reguleerimata ülekäigurajal ehk sebral sõiduteed ületades tuleb korraks peatuda, et veenduda, kas sõidukijuhid peatuvad tee andmiseks ning et kontrollida, kas peatunud sõiduki varjust pole lähenemas teist sõidukit. Tuleks püüda leida sõidukijuhiga silmside;
- Bussist väljudes tuleb leida lähim foor või sebra. Kui aga ületuskohti läheduses pole, oodata seni kuni ühissõiduk on peatusest lahkunud ning tee mõlemale poole hästi nähtav;
- Kohas, kus puudub kõnnitee, liigutakse vasakpoolsel teepeenral, et näha vastutulevaid sõidukeid;
- Liiklejana ei tohi takistada sõidukit, millel töötab sinine vilkur ning niisuguse sõiduki poolt saadetavat sõidukit. Kuuldes sireeniga alarmsõiduki lähenemist ristmikule või ülekäigurajale, tuleb peatuda kõnniteel ning anda sõidukile teed ja õpetada seda ka oma lastele;
- Liigeldes pimeda ajal või valgustamata kohtades on vaja ennast sõidukijuhtidele nähtavaks teha;
- Liiklemisel väldi kõrvaliste tegevustega tegelemist (nutiseadmed vms), liiklus nõuab alati täit tähelepanu ning keskendumist;
- Liigelda tuleb nii, et ei tekita ohtu endale ega teistele liiklejatele;
- Vältida tuleb kiirustamist ja varuda liiklemiseks piisavalt aega ning kui võimalik, liigelda valgel ajal.
Pildil on ülekäigukoht, kus jalakäija võib teed ületada aga tal puudub sõidukite ees EESÕIGUS, see tähendab, et teed võib ületada alles siis kui sõidukid on möödunud, sõidukitel ei ole kohustust seal kohas jalakäijale teed anda.
Brošüür „Jalakäijana Eesti liikluses” jagab näpunäiteid jalakäijale või ühistranspordi kasutajale. Brošüür on eesti, inglise ja vene keeles.